24. ja 25.märts 2026
Kuna küsisin esmaspäeval Heinilt ja Ritvalt, kas nad oskavad soome keeles soovitada häid raamatuid polsterdamise kohta, siis võttis Heini kaasa 2 raamatut, mis on neil õppetöös ja hiljem ka praktilises töös põhiraamatud. Sain sirvida ja pean ütlema, et "Perinteinen verhoilu" oli tõesti asjalik, aga teine raamat tavalisest kaasaegsest polsterdamisest, oli liiga üldine.
Hommikul oli Heini ära lõpetanud ka minu poolt polsterdatud tunbale katte õmbelmise ja välja nägi see lõpuks siis nii. See läheb Sänna koerale tumbaks ja valiti spetsiaalselt hele riie (koer on heleda karvaga) ning koerasõbralik riie! :) Oli väga huvitav kuulda, et vahtpolüstüreeli (millest tumab oli tehtud) ei saa ei klammerdada ega ka kontaktliimiga limida (sulab üles). Sega pandi kateriide kinnitamiseks alla lihtsalt kokku krookiv pael. Sain kiita, et on hästi polsterdatud - ühtegi lohku polnud tunda!
.JPG)
Ritva viis mind hommikul töökoja pimedaimatesse nurkadesse, et leida mulle mõni tore töö! No on ikka kohti ja mööblit! Tõsi, enamik on kaasaegne. Sellest on korduvalt juttu olnud, et vana mööblit tuleb väga harva teha! Aga me leidsime mulle väga vahva töö - tilluke järi, mille klient oli aastate eest toonud ja mis on olnud suht unustatud laonurka. S.t omanik pole küsima tulnud!
Mul tuli vana viimistlus kõik maha võtta ja uuesti toonida ning lakkida. Sain kõike proovida - lihvmasinat, kaapelehte, pehmet lihvpaberit, lapiga toonimist ja pihustiga lakkimist. Nagu piltidelt näha, siis iga uue tööriistaga lasti mul ennem muu eseme peal harjutada-proovida.
Kui küsisin, kuidas kaapelehte teritada, siis näitas Margus kõige lihtsamat viisi - viil kinnitati pitskruviga laua külge ja oligi teritusalus olemas!
Lõunapausi ajal, kui peits kuivas, käisin Panu ehk töökoja puusepa tööd kaemas. Panen paar pilti tema tööst, aga põhimõttelisest on tema töö juhtkiri "mis katki, selle liimime kokku!" Vaadake seda purunenud tooli käetuge - see ju mitmeks tükiks! kui küsisin, et kas jääb pidama, siis öeldi, et kui murdub, siis uuest kohast. Mitte kunagi liimimise kohast. Kõik liimitakse punase Titebondiga.
Vahepeal jälgisin ka Heini polsterdamise tööd, kus ise puitplaatidest ja metallkarkassist tehtud pinkidele tuli Poroloonist polster peale ehitada! Oli väga huvitav!
Kolmapäeva hommikut alustasin taas tillukese järiga - eesmärgiks uus polster peale panna. Minu meelest oli järjekord küll vale (ennem oleks tulnud polster vaheriideni valmis teha), aga sain aru, et algselt ei olnud plaani polstrit uuendada, vaid lihtsalt uus katteriie peale panna. Kuna viimistlus oli juba tehtud, pidin kohutavalt ettevaatlik olema, et seda ei vigastaks!
Vaheriide panemisel rebisid klambrid riide katki! Küll ma nägin vaeva, et riie terveks jääks. Heini seletas, et vahel, kui väga tugev puit, juhtub nii. Ja kui lasin liiga õhust, tuli torniga klambrid üle lüüa. Sain esimest korda polsterdaja haamrit kasutada - oli väga mugav!
Kui jõudis kätte paela panemise aeg, tegi Heini targu proovi, et kas pael jääb selle liimiga sameti külge. Muidugi ei jäänud ja pidin alla panema papist paela klambritega, mille külge sai liimitud lõpuks pael.
Tulemus sai väga ilus ja armas!
Heini võttis vahepeal vastvalminud "diivanilt" lõikeid maha. See lilla pulk on muuseas joonlaud, mis täpselt 1 cm laiune ja sellega on hea õmblusvaru juurde märkida.
Ja päeva lõpuks sai muidugi paar katkist seljatuge lahti harutatud ... Ma olen küll asjade parandamise tulihingeline pooldaja, aga mõni asi on siiski oma aja ära elanud.
Kommentaarid
Postita kommentaar